Millised vajalikud teadmised ja oskused peavad olema töötajal, kelle pädevuses on lahendada töökeskkonnas tekkinud ohutuse ja töötajate terviseriskidega seotud probleeme? Teema on oluline, sest Eestis puudub kutsestandard või mõni muu alusdokument, mis määraks pädevused, oodatavad kompetentsid, oskused ja teadmised, mis oleksid üheselt defineeritud.
Töökeskkonnaspetsialisti pädevus
Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on korraldada töökeskkonnas ohutud töötingimused vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. See on vastutusrikas ülesanne, kuidas siis ikkagi töökeskkonnaspetsialist saavutab pädevuse, et luua ettevõttes ohutud töötingimused? Eesti Vabariigis puuduvad nõuded töökeskkonnaspetsialisti teadmiste ja oskuste omandamise viisile. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on oluline ainult see, et töökeskkonnaspetsialistil oleks need teadmised ja oskused olemas.
Eestis reguleerib töökeskkonnaspetsialist kohustusi Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis sätestab, et töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. Enne 2019 aasta Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse muudatust oli § 16. alusel töökeskkonnaspetsialist töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. 01.01.2019 jõustunud muudatuse alusel kadus viide töökeskkonna alal pädeva inseneri vajalikkusele.
Miks pööratakse töökeskkonnaspetsialistide töös nii vähe tähelepanu inseneri valdkonna kompetentsidele? Tootmise ja tööstus valdkonnas on inseneri valdkonna kompetentsid eluliselt vajalikud.
Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda
Teemat on olulisena tõstatanud ka Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda (ETKSN). ETKSN on kutseühing, kuhu kuuluvad Eestis tegutsevad töökeskkonnaspetsialistid. MTÜ Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda on juba alates asutamisest 2012 aastat pööranud tähelepanu pädevuskoolituse süsteemi loomise vajalikkusele.
Mitmetes ametialase kompetentsuse teooriates on välja toodud, millised oskuseid on töö tegemiseks vaja ja milliseid kompetentse on vaja kindlas keskkonnas tulemuse saavutamiseks.
Töökeskkonnaspetsialistide erialase pädevuse kujunemise protsessis mängivad olulist rolli inimese küpsusaste, kogemused, loovus, reflektsioonivõime, motivatsioon, eneseregulatsioon ja enesehinnang. Töökeskkonnaspetsialistide suunaga õppekavadel on tihti õppijateks täiskasvanud, kes on juba omandanud erialase hariduse mõnes muus majandusharus ning selle tulemusena kujunev kogemus loob oskuse hinnata protsesse, olukordi ja teha õigeid otsuseid ohuolukordades tegutsemiseks.
Üldsõnaliselt reguleeritud kompetentsid
Töökeskkonnaspetsialisti kompetentse reguleerib Töötervishoiu ja tööohutuse seadus väga üldsõnaliselt. Mõistetav on seadusandja soov muuta seadus lihtsamini loetavaks ja selgemaks. Kõik ei pea olema seaduses kirjas aga samas vajavad valdkonna inimesed suunavaid juhiseid. Selleks võiks olla erialane kompetentsimudel või kutsestandard.
Kuna seaduse mõistes on töökeskkonnaspetsialist kohustus, mitte aga amet, siis Sihtasutus Kutsekoda on seisukohal, et töökeskkonnaspetsialisti kutsestandardit luua ei ole mõistlik. Seetõttu ei ole seni kompetentse ega koolitusvaldkonda süstemaatiliselt arendatud.
Iga töö tegemiseks on vajalik teatud kompetentsus – oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning vastav kogemus. Kompetentsid koosnevad seadustes ettenähtud kohustuste täitmisest ja ettevõtetes kohapeal praktilistest läbiviidavatest kohustustest. Ühtne kompetentside mudel aitaks näiteks täienduskoolituse sisu arendada ja ühtlustada või teatud taseme koolituse läbimise tunnistusi väljastada.